Sõnad Sedelil.

Õhk on ainus, mis meid lahutab,
purskkaev kesklinnas vahutab,
ülekeevad tunded meil sees,
kõnnime koos vahutavas vees,

kõik on nii imelin,
meid ümbritseb loodus.
ilus suur tamm nii roheline,
sama roheline kui on lootus.

see on kingitus meile kahele,
enam ei tule õhk ka meie vahele,
miski ei lahuta enam meid,
kõnnime koos mööda eluteid,

rajame uusi teid ja paiku,
üksteise südamesse viime armumaiku,
ma loodan, et elu meil hämmastav saab,
haarame endasse nii taeva kui maa.

lindudena lendame kaljudele istuma,
räägime et hea, et meie teed pidid ristuma,
kassidena öösel ringi jalutame,
üksteisele elust enesest pajatame,

inimestena üksteist armastame tohutult,
võime veeta tunde koos sõnatult,
need read on sulle,
keda ma veel kohanud pole,
oled sa siis lind, kass või tuld purskav lohe,

loodan et kohtan sind õige pea,
seni pühendan sulle rea,
rea igatsevaid sõnu sedelil,
mille kirjutasin õues redelil.

xoxo